Reede 12, juuni

Dobry rano!
Varajane äratus ja hommikueine peredes. Kell 7.45 istusime kõik bussi ja sõitsime Orava lossi.

Babinist oli sinna 7 km. Jõudsime sinna koos vihmapilvega. Olime esimesed külastajad ja pidime veidi väravate taga ootama. Saime imetleda väraval asetsevat koputit.
Orava loss pärineb 12. saj. ja asub ca 520 m kõrgusel kaljul See loss koosneb kolmest osast. Kõige ülemine on kõige vanem ja seda kutsutakse tsitadelliks.

Lossis oli võimalik vaadata aastatetagust mööblit, maakonna ja selle lossintähtsamate isikute portreesid. Väga huvitavad olid vappidega toolid.

Lossis oli ka oma piinakamber. Siin võis vaadata erinevaid piinamisvahendeid.

Kui lossist väljusime ja parklasse jõudsime, siis nägime suurel hulgal vanaaegseid autosid. Need pakkusid kõigile vaatamisrõõmu.

Edasi viis meid buss vabaõhumuuseumisse. Siinsed majad olid kõik kokku ostetud ja sellesse paika uuesti püstitatud, et anda ülevaade kohalikust elu-olust läbi sajandite. Siin oli välja toodud kolm suunda: toit, riided ja kästöö ning milliseid töövahendid selleks otstarbeks vajati.

Lõunasöök Josu söögikohas. Väike naps söögi alla, soe supp.

Pärast lõunasööki vurasime tehisjärve äärde, kus meid ootas väike laev, millega sõitsime tillukesele saarele.

Kohalikud kutsuvad seda järve mereks. Järve põhjas puhkab 5 küla.See saareke on lihtsalt ühe küla kõrgeim koht, millel paikneb ka kirik. Jalutuskäiku saarel segas veidi vihm ja tuulepuhangud.

Pärast laevareisi sõidutas buss meid rantšosse. lapsed ja julgemad õpetajad said seal ratsutada.
Janel oli see esimene kord hobusega ratsutada ja ta arvas, et see oli tema jaoks huvitav kogemus. Koidula arust oli ratsutamine väga vahva.

Rantšos oli meil õhtusöök. Toit oli väga maitsev.

Enne peredesse minekut külastasime veel ühte puuskulptuuride erakogu, mille oli kokku kogunud üks kunstnik oma isa ja vanaisa mälestuseks.